TUGEVDA IMMUUNSUST – TOIDA VALGET HUNTI!

TURGUTA OMA KAITSEVÕIMET MÕTTELAADIGA

Kõige paremini aitab ringi hiilivatele külmetus- ja viirushaigustele vastupanu osutada tugevam immuunsus ning keha tugev kaitsevõime on parim viis tervena püsida. Üks kindel viis oma kaitsevõimet tõsta ja tugevana hoida, et pahalised sulle liiga ei teeks, on positiivne mõtteviis, ehk valge hundi toitmine.

Kui keha immuunsüsteem toimib korralikult, siis seda isegi ei märgata. Häirekella lööme pigem saabuva tervisehäda korral, kui juba nuuskad ja aevastad ning keha kaitsevõime jõudlus on ohus. Meie keha immuunsussüsteem on pidevate rünnakute all, mida põhjustavad nii väliskeskkonna tegurid nagu sissehingatud õhk, söödud toit, stressitekitav infovool jne, kui ka kehasisesed, näiteks rakutegevuse jääkained, hormonaalseid häired ning ridamisi muid faktoreid.

Selleks, et kaitsesüsteem töötaks lakkamatult kui kellavärk, eriti meie niiskevõitu, külmas ja päikesevaeses kliimas, jääb sellest teinekord vajaka, et toitud tervislikult, pesed käsi ja magad korralikult – abi saab ja tuge tuleb otsida eelkõige endast ja loodusest!

Kuid enne väike teooria tund, mis aitab paremini mõista kehas toimuvat ja toimivat. Mis moodustab meie keha kaitsevalli ehk immuunsüsteemi? Immuunorganite peamine "ehituskivi" on erinevad rakud, millest moodustuvad luuüdi, tüümus, põrn, kurgumandlid ja lümfisüsteem."Süsteem" on võtmesõnaks meie keha kaitsevõimest rääkides ning kõige tähtsam on mõistmine, et see süsteem on kogu keha tegevusega seotud. Ma jätaks sellest loost välja selgituse kuidas kaitsevõime tööle hakkab ning millist tööd teevad erinevat tüüpi rakud ja mil moel ründajatest jagu saadakse. Keskenduks kehale kui tervikule, sest kui süsteem toimib kehas ja mõjutab keha seisundit, siis loodusseaduste kohaselt mõjutab kehaseisund omakorda igat kehasüsteemi! Ning minu peamine vaatlusväli on emotsionaalne seisund, kohe selgitan miks.

KAITSEVÕIME KITSASKOHT JA VÄEALLIKAS: EMOTSIOONID

Üsna uus meditsiiniharu, psühhoneuroimmunoloogia, on tõestanud, et immuunsüsteemi valitsejaks on meie limbilise ajusüsteemi ehk emotsioonide juhtimiskeskus. Kõigepealt reageerib närvisüsteem, seejärel hormonaalne ja lümfisüsteem ning vereringe kaudu ka immuunsussüsteem. Hormoonid on kui sidemehed, kes edastavad vereringe kaudu sõnumeid – valgetel verelibledel on retseptorid, mis võimaldavad neil aju poolt genereeritud sõnumeid vastu võtta. Ohu korral saab immuunsüsteem häiresignaali ja täidab oma võimetekohase kaitsekohustust. Pidev häirekell, ehk krooniline stress, väsitab keha kaitsesüsteemi ning haigustetekitajad hakkavad kergemini külge.

Stressist, selle maandamisest ja juhtimisest on palju räägitud ning teinekord ajavad ka kõige heatahtlikumad meditatsiooni-soovitused omakorda närvi. Me räägime stressi-teemal põhjalikumalt üsna varsti hormoonidele pühendatud loos, kuid selle teema võtmes sobib siia üks hundi-lugu.

Vana indiaanlane vestles lõkke ääres oma lapselapsega: „Kas tead, et igas inimeses on kaks hunti, kes omavahel võitlevad. Üks on valge hunt – lahke, rõõmus, abivalmis, hoolas, aus, kohusetundlik, armastav, jne. Teine hunt aga must – kuri, õel, laisk, pahatahtlik, valelik jne.“

Vanaisa sõnad avaldasid poisile sügavat muljet. Ta mõtles tükk aega ja küsis siis: “Vanaisa, aga kumb hunt võidab?“ Vanaisa naeratas: „Võidab see, keda sa rohkem toidad!“

Mulle meeldib oma koolitustel seda lugu rääkida just kahe neerupealiste poolt toodetava hormooni ilmestavaks näiteks. Kortisool, teada-tuntud stressihormoon, keda ma kindlasti ei nimetaks mustaks hundiks, kuid tinglikult asetame ta vastandiks DHEA-le ehk stressivastasele hormoonile. Mõlemat hormooni toodab üks "tootmistsehh" ehk neerupealised ning meie keha on toomismahtude ja ressursside kasutamisega üsna kitsi – piltlikult öeldes, tuleb teha valik millist hormooni toota, kas musta või valget. Ja selle valiku teeme meie oma emotsionaalse häälestusega. 

VALGE HUNDI TOITMINE

Kuna "+"-mõtteviisiga tugevdame ja  "-"-mõttelaadiga nõrgestame nii kaitsevõimet kui ka üleüldist sooritust ning sisseharjunud käitumismuster ja mõtteviis kujundab meil juba kindlad refleksid. Just nimelt refleksid, ehk alateadlik reaktsioon, mille üle me pikalt ei arutle – kui meil on kombeks (loe: refleks) reageerida ohule kui millegile negatiivsele ja näeme selles vaid hirmu ja häda, siis olemegi musta hunti rohkem toitnud. Samamoodi toimib ka valge hundi eelistus – harjumus näha ka kõige mustemas stsenaariumis pigem keerulist ja põnevat väljakutset, paneb su keha hoopis teisiti tööle. 

Kuhu ma sihin oma jutuga? Treenima! Treenima uusi võtteid ja mõtteid ning tegema korduste seeriaid kuni uus harjumus "kirjutab üle" vana käitumismustri. Ja see treening ei maksa midagi – tuleb vaid võtta aega ning analüüsida millist "play-listi" sa oma peas enam kuulda ei taha ning millega sa seda asendada tahad.

Toon näite – mul oli ühel koolitusel teemaks müügitehnikad ning palusin osalejatel vastata küsimusele "mida sa müüd", andes eelnevalt vihje, et müüa saad ainult seda, mida sul kõige rohkem on. Küll pakuti mulle teenuseid ja tooteid, kuni ühe osaleja koolieelikust laps, ilmselt olles tüdinenud täiskasvanute saamatusest, hõiskas mulle: "Sinu käest ma ostaksin rõõmu, sest sul on nii hea rõõm ja sul on seda palju!". Kõik, koolituse võis sellega lõpetada, sest ühe lausega oli öeldud kõik, mida eelneva paari tunniga püüdsin osalejatele selgeks teha. Osalejad jäid vait, ilmselt mõttesse, sest korraga jõudsime sinna, et "müügiks" pakutigi peamiselt neid negatiivseid emotsioone, mida oli peas ja hinges külluses. Kes tahaks osta hirmu või ärevust, või lootusetust ja masendust. Ilmselt keegi. Kui sõnastada ümber ütlus, et oled see mida sööd, siis mina ütleks nii – omad ja saad selle, mis lainel parasjagu oled.

Kuid, enne kui sa midagi hakkad muutma või asud uusi trikke õppima  – muide, inimene pole koer, seega vanus trikkide õppimist ei takista – tuleb kolm asja üle vaadata, et muutuste teekond edukam oleks:

1. UNI ja veel kord uni – kui sa ei taasta oma energiavarusid piisava, ehk ca 8-tunnise, uneajaga, siis mitte ainult muutused pole sulle jõukohased, vaid ohus on ka sinu kogu keha sooritus- ja vastupanuvõime. Just une ajal toimib keha "taastusrežiimis" ning kõik süsteemid saavad segamatult parandustöid teostada – ära sega, maga!

Kui sul on uinumisega raskusi abi leiab nii purgist kui pudelist, viimase all pean silmas eeterlike õlisid, mis mõjutavad otseselt meie keha limbilist süsteemi. Kliinilise aroomiteraapia spetsialistina kasutan ise ning koostan teistele sobivaid lahendusid loodusväest (kirjuta soovi korral mulle kehatuba16@gmail.com).

2. JOOGA – vabasta keha pingetest ja luba vereringel viia igasse sinu keharakku hapniku, toitu, vett ja kaitsevahendeid (näiteks antioksüdante jne). Sa leiad lihtsamad harjutused koduseks joogatunniks SIIT  ja SIIT.

3. ÕPI – võta osa koolitustest, kuula vebinare ja loe raamatuid, mis annavad sulle teadmisi ja ka praktilisi oskusi, et elada paremat elu ja tunda end selles elus paremini.

Kui tunned, et minu lähenemine sulle sobib, siis võta osa minu töötubadest ja vebinaridest, mille tulevast ajakava leiad nii www.trenniajakiri.ee  veebilehelt kui ka minu isiklikult Facebooki lehelt!

See lugu oli väike ja üsna pealiskaudne ülevaade sellest, mida oma töötubades ja vestlusringides luubi alla võtan ning annan praktilisi soovitusi, et iseseisvalt toime tulla ja oma valget hunti tugevaks toita. Kuna ma pole arst ega meedik, vaid eelkõike toidu- ja biokeemia insener ja insener tähendab ladina keeles avastamist, analüüsimist, leiutamist ja loomist, siis olen parimate praktikute ja teadlaste poolt saadud info baasil loonud oma metoodikad ning rakendused, mida jagan rõõmuga ka sulle!