HORMOONID JA NENDE MÕJU STRESSILE

Autor: Vitaliya Dmitrieva, treener ja nutristionist, Anti-age vormiprojektide eestvedaja ja mentor.

Kogu meie keha toimimise, tujude ja isude, kehatüübi ja maailmapildi üle otsustavad tegelikult hormoonid. Nähtamatute hallide kardinalidena juhivad nad kogu seda mängu ning endokrinoloogide ja toitumisspetsialistide lemmikväljendiks ongi “hormoonid valitsevad maailma”.

Nutritsionistina ehk holistilise toitumise spetsialistina olen enam kui nõus, et tundes ja teades oma hormonaalset minapilti ning osates hoida kontrolli all või juhtida erinevate hormoonide talitust, võib saavutada palju enamat kui hea kehavorm ja tugev tervis. Ka teised eluvaldkonnad, nagu töö, suhted, pereelu ja eneseteostus, on tasakaalustatud hormoonide-orkestriga palju ladusamad ja edukamad.

Rääkides tüdrukutega 40+, ei saa ma sellest teemast ei üle ega ümber, sest paljude käitumismustrite ja harjumuste taga on just nimelt hormoonide tasakaalustamatus.

Hormonaalsete probleemide või haigestumise korral tuleb kindlasti pöörduda spetsialisti poole.

ÕHKÕRN TASAKAAL: MIKS LADESTUB RASV

Hormoonidest räägime sageli negatiivses võtmes ja enamasti stressiolukorras.

Süveneme korraks stressimehaanikasse ning ma toon siinkohal välja kolm peamist “probleemi-mustrit”, mis aitavad sul mõista, miks ja kuidas kasvab lihaste asemel rasvkude:

• Ohu või ärritajaga kokkupuutumisel ehk stressiolukorras:tõuseb kortisooli tase + langeb somatroopse hormooni (STH) ehk kasvuhormooni tase = ladestub rasv

• Stress mõjutab unekvaliteeti:langeb melatoniini tase + tõuseb greliini tase (suureneb söögiisu) = ladestub rasv

• Stressi mõjul langeb suguhormoonide aktiivsus ja kaasneb lihasmassi vähenemine = ladestub rasv

SINU KEHA RASVALADESTAJA JA RASVAPÕLETAJA

Nüüd võtame mõned mainitud hormoonid luubi alla ning räägime kortisoolist ja STH-st (somatroopne kasvuhormoon).  

• Kortisool on neerupealistes toodetav hormoon, mida oleme harjunud nimetama stressihormooniks. Kuid tegelikkuses on ta üks tubli tinasõdur, kes mobiliseerib kõik vajalikud ressursid, et sa peaksid ohu olukorras vastu – selleks ta tõstab eelkõige vererõhku ja veresuhkru taset.
• Kortisooli aktiivsuse tipp on kell 6.00 hommikul, ka päeva jooksul on kortisool üsna aktiivne, vaibudes õhtul kella 18.00 paiku ja vahemikus 22.00-00.00 kortisooli tase langeb ning “mängujuhtimise” võtab üle STH.
• Ajuripatsi eessagar toodab STH-d eelkõige une ajal ning tänapäeval nimetavad endokrinoloogid ja biokeemikud seda ainsaks hormooniks, mis aitab meil põletada rasva ja kaalust alla võtta.
• STH mõjutab inimese kasvu kuni 21.-25. eluaastani, hiljem aitab see hormoon meil kaalust alla võtta ja tal on üldiselt ka palju teisi funktsioone: ta stimuleerib anaboolseid protsesse, lineaarset kasvu, kiirendab valkude sünteesi, stimuleerib rasvade lagunemist, suurendab T-lümfotsüütide arvu, mõjutab keha jõudlust ja vastupidavust. Selleks kõigeks ta kasutabki keha rasvavarusid ning toimetada saab ta segamatult ainult öisel ajal.

Kõige olulisem ongi õppida tegema koostööd ja abistama neid kahte hormooni nii, et üks annaks teisele juhtimise sujuvalt üle ega takistaks töö tegemist. Üks kindel võte, mida saad teha – väldi süsivesikud õhtul ja eriti enne magamaminekut. Makaronid, riis, kondiitritooted, puuviljad ja kofeiin stimuleerivad muuhulgas ka kortisooli tootmist ja blokeerivad sellega STH tootmist.

Kui sa õpid oma emotsioone ja seega kortisooli juhtima, kaitseb see su keha mitmesuguste haiguste eest.

KEHAVORMI PARIMAD SÕBRAD

Järgmised kehavormi sõbrad on melatoniin ja greliin. Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimkeha bioloogilist ööpäevarütmi. Tema ülesannete nimistu on muljetavaldav: ta on võimas antioksüdant, ta parandab “päevases vahetuses” kahjustada saanud rakke, tugevdab immuunsust ja raku DNA kaitset, alandab kehatemperatuuri ning on parim vahend stressi vastu. Kuid melatoniini toodab keha ainult siis, kui on pime. Selle hormooni tootmist pärssivad tegurid on kofeiin, suitsetamine ning mõned ravimid nagu paratsetamool ja antidepressandid.

Mis juhtub, kui inimene ei saa madala või kõrge melatoniini taseme juures magama jääda? Ta hakkab sööma, sest tõuseb seedetraktis toodetava hormooni ehk isureguleerija greliini tase – see hormoon hakkab edastama näljasignaale ning põhjustabki ülesöömist, mida teame ka “stressisöömisena”. Greliin aeglustab ainevahetust ning alandab keha võimet põletada rasva. Kõige paremini stimuleerib greliini tõusu fruktoos, mida on eriti ohtralt maisisiirupis, puuviljamahlades ja gaseeritud jookides.

KUST TULEB KÕHUPEKK?

Stressi olukorras oksüdeeruvad keha suguhormoonid ja endokrinoloogid nimetavad seda oksüdatiivseks stressiks. Oksüdatiivse stressi ajal kahjustuvad munarakud, tsütokiinide suurenemisest tingitud kroonilise põletiku põhjustatud valud vaagnapiirkonnas, D-vitamiini vaegus, insuliiniresistentsus (rakud ei reageeri insuliinile), hormonaalne tasakaalutus. Kõigi nende tegurite taustal areneb rasvumine, enamasti “õun”-tüüpi rasvumine, mida iseloomustab rasvkoe liigne ladestumine kõhu ja ülakeha piirkonda. Rasvamass suureneb ja lihasmass muidugi väheneb.

LIHTSAD LAHENDUSED

Ma tõin välja ainult kolm kõige sagedamini esinevat eksimust, kuid tegelikult saab läbi hormoonide juhtimise leida vastused kõikidele küsimustele, mis algavad fraasist “olen kõike proovinud, aga rasv ei kao kuhugi”. Samas ei ole kunagi olemas lahendust, mis sobib kõigile ning nagu ka treeningute ja toitumise puhul, tuleb ja peab lähenema individuaalselt. Just nimelt kõikehõlmavad ehk liikumist, toitumist ja mõtlemist arvestavad tegevuskavad on need, mis võimaldavad edu saavutada ning tulemusi hoida. Viimane on kõige olulisem kehavormi muutmise teekonnal!

Mida teha? Tee üks muutus korraga ning harjuta seda oma loomulikuks käitumiseks – nii sa kinnistad selle refleksi tasandil ega pea enam tähelepanu pöörama.

Näiteks:

• Pane valmis õhtused toiduvalikud, mis ei sisalda süsivesikuid – peida kappi puuviljad ja maiustused, kuid säti keefir või jogurt käeulatusse.
• Viibi rohkem looduses ja värskes õhus, suhtle meeldivate inimestega, kes loovad häid emotsioone – ära ütle, et sul on seda raske teha!
• pane tund enne magamaminekut kinni kõik helendavad ekraanid (telefon, tahvel, arvuti jne) ning mediteeri – see peab olema eelkõige sinu enda meditatsioon, mis tuleb südamest ja loomulikult ning rahustab ja laseb lahti kuhjunud pinged. Siin on hea leida abi aroomiteraapiast, mis võtab arvesse sinu isikupära ning vastavas kombinatsioonis teeb tööd sinu ajuga – aroomid tungivad otse meie aju limbilisse süsteemi, mõjutades meie emotsioone ja tundeid. Konsulteeri alati spetsialistiga, kes aitab sul leida õige aroomi või koostab sulle individuaalse segu