GINA BERGMANN: tervis, tarkus ja meelerahu joogast

Ühest mu lemmikklubi stuudio aknast avaneb vaade Ülemiste City kõrgustesse kasvavatele kontorihoonetele. Juhendades tunde, tabasin end ühel hetkel märkamast, kui palju inimesi käib sel ajal õues suitsetamas ja telefoni kerimas. Minus tekkis suur soov midagi teha, et need inimesed oleksid teadlikumad ka teistest, palju parematest vahepausi alternatiividest. Soovist tekkis idee meelitada kontorirahvast proovima joogat, sest istuv eluviis lausa karjub abi järele. Muidugi, alati pole võimalust lõunapausist joogatundi tulla, kuid samas ei vaja jooga moodsaid treeningseadmeid, erilisi riideid ega nutirakendusi. Piisab ühest vabast ruumist, kuhu matt lahti rullida, ja soovist proovida. Kontoriinimestele jagatakse palju soovitusi, et võta tooliks võimlemispall ja pane harjutustega postrid seinale – mitte ükski asi ega video ei asenda seda inimenergiat, seda emotsiooni, mida saab luua joogaga. Jooga muudab kõike: mõtlemist, meeleolu ja tervist.

ISIKLIK TASAND

Olen enam kui kümme aastat töötanud erinevates spordiklubides rühmatreenerina. Minu hing kuulub keha ja meele treeningutele. Joogani jõudsin läbi isikliku elukogemuse. Palju aastaid tagasi kaotasin end ära töösse unustades, mis on elus tegelikult tähtis, elasin üle tütrega juhtunud autoavarii. Toona ei osanud ma veel märgata, et sellest kogemusest saab minu elu üks tähtsamaid peatükke. Jooga oli see, mis aitas toime tulla emotsioonidega, süütundega ja andis teadmise, et me kõik oleme läbi kogemuste tulnud siia õppima. Kõik siin elus saab alguse meist endist ja ainus, mida täiesti kindlalt oleme võimelised paremaks muutma oleme me ise. Kõik saab alguse mõtlemisest. Mõtted saavad vormi tegutsedes ja tegutsemine muudab mõtlemist. Kõik see on üks ilus ring mille keskel on inimene ise.

Armastus jooga vastu aitas mind isiklikul eluredelil järgmisele astmele. Sain iseendaga sõbraks ja see aitas mul luua paremaid suhteid teistega. Ühel hetkel märkad, et sul on siin elus oma missioon, teiste arvamus ja hinnangute andmine ei mõjuta sind enam.  

Jooga oli see, mis aitas toime tulla emotsioonidega, süütundega ja andis teadmise, et me kõik oleme läbi kogemuste tulnud siia õppima.

Aastaid praktiseerides, tundsin ühel hetkel, et soovin läbi enda kogemuse olla abiks ka teistele. Minu kõige olulisem amet on olla ema ja anda endast parim kahe inimese kujunemisel ausateks, heatahtlikeks ja südamlikeks inimesteks. Leian, et ainus viis seda teha on olla ise eeskujuks. Inimene on mind alati huvitanud, kõik see, mis toimub füüsiliselt keha tasandil, kui ka see, mis toimub seal, mis silmale nähtamatu. See on üks põhjus, miks õpin ka hetkel meditsiini, õendust ning mida rohkem süvenen meditsiiniõpingutesse, seda rohkem mõistan kui palju on seal sarnasusi treeneritöö ja joogaga.

Kui astusin kunagi kooli, minult küsiti, mida ma muudaksin meie ravisüsteemis. Ma ei pidanud kaua mõtlema. Ma muudaksin seda, et inimesed oleksid motiveeritud oma tööd tegema – väga kurb on tõdeda ja kogeda, et puudu jääb empaatiavõimest, heasoovlikust suhtlemisoskusest. Kui me tegeleme inimestega, siis see ei tohiks olla pelgalt töö, mida me teeme rahanumbrid silmade ees. Inimestena oleme väärt kogema seda, et me oleme hoitud, armastatud ja olulised. Sattudes kohta, kus vajame arstiabi või tuleme esimest korda spordiklubisse, või astume joogamatile, on oluline, et see kokkupuude oleks positiivne ja tekitaks usalduse.

JOOGA-TUNNI TASAND

Tundide juhendamine on minu võimalus olla hea ja teha teistele head. Hoolitsemine enda füüsilise vormi eest, aktiivne liikumine on mulle alati oluline olnud. Ma ei ole kunagi oma elus pidanud dieete või elanud treening- ja toitumiskavade järgi. On olnud perioode, kus olen tervisliku toitumisega läinud liiale ja seda enam tean, mis tähendab leida tasakaal ja mitte tekitada liigset stressi oma kehale. Sellisele käitumisele järgneb alati kompensatsioon nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Kui sulle meeldib see väline pilt, mis peeglist vastu vaatab, on ka motivatsiooni sisulise poolega tegeleda.

Minu armstus jooga vastu on aidanud mul õppida armastama iseennast ja aidanud mõista iseennast. Ma taipan tihti, et tundides klientidega rääkides, räägin justkui iseendaga, puudutan neid teemasid, mis hetkel vajavad kõige rohkem tähelepanu enda puhul ja läbi selle aususe, siiruse enda vastu leian et saavutan kontakti ka oma inimestega tunnis. Kui õpid inimesi tundma, saad aru, et meil kõigil on sarnaseid kogemusi igaühel natuke erineval viisil. Mis aga loeb, on olla aus, see on üks väärtusi, mis on oluline nii joogas kui ka elus. Olen tihti avastanud, et joogatunni käigus saavad erinevad elusündmused, tunded, emotsioonid justkui puslena kokku, leiavad oma koha. Oma tundides ei õpeta ma kunagi, mis on õige või vale, vaid annan edasi seda, mida ise olen kogenud. Ma ei võta õpetaja rolli, ega astu grupi ette lausudes, et nüüd on nii nagu mina ütlen. Minu õpilased on minu suurimad õpetajad. Ma lähen tundi plaaniga, mõtlen läbi, mis on tunni sisu, aga see kuidas tund kulgeb ei olene ainult minust, vaid iga osaleja panustatud energiast – iga tund on erinev.

Kui võtta kaasa see teadmine meie igapäeva ellu, annab see oskuse tulla rahumeelselt toime ka siis kui kõik ei lähe nii nagu me plaanime. Minu eesmärk on inimestele anda kaasa teadmine, et elu on suurem kui jooga, alati ei ole võimalik astuda matile ja praktiseerida, aga meil on alati võimalik võtta vastutus kuidas me käitume, reageerime olukordadele, mis meie teele satuvad. 

Juba iidsetest aegadest on füüsilise vormi ja vaimse tervise tugevdamiseks ning haiguste ennetamiseks idamaades kasutatud joogat. Sõna „jooga” tuleb sanskriti keelest ning tähendab „siduma”. Selle all mõistetakse sügavamat kontakti iseenda ja ümbritsevaga. Läänes on jooga muutunud aina populaarsemaks ning teadlased on viimastel aastakümnetel hakanud rohkem uurima selle tõhusust. Joogas on hulk asendeid ja hingamisharjutusi, mille eesmärk on füüsiline ja vaimne tasakaal. Mida joogast otsid, seda jooga ka pakub. Joogaga tegelemise põhjused võivad olla puhtalt füüsilised: maandada stressi, elada tervislikumat elu, olla lihtsalt „moodne”, joogat harrastatakse ka arsti määratud taastusravina. Lisaks viib jooga meid lähemale iseendale. See on teekond, mis annab teadmise, et miski siin elus pole ideaalne, ka meie mitte.

Mida joogast otsid, seda jooga ka pakub. 

Meile on sisse kodeeritud püüd olla täiuslik, kuid elu on ebatäiuslik, ja selle aktsepteerimine on vabastav. Millegipärast on inimene kõige õppimisvõimelisem läbi valusate kogemuste, mida reeglina tulevad andma kõige lähedasemad inimesed meie elus. Siis hakkame mõistma ja otsima midagi, mis on “päris” ja oluline siin elus. Olen kindel, et tänu joogale olen ma elutervelt väljunud valusatest kogemustest lapsepõlves, lastega juhtunud õnnetustest, abielulahutusest, saanud hakkama korraga kahe kooli ja tööülesannetega, kõige selle keskel ennast mitte kaotades. Iseendaga tegelemine nii joogamatil kui väljaspool seda on andnud arusaama, et kõik mis elus juhtub, juhtub meie jaoks, mitte meiega. Mälestused, mida ühel hetkel suudame vaadelda ilma emotsioonideta, need muutuvad tarkuseks.

Jooga on minu jaoks nagu sild mis viib mind iseendale lähemale.

Kõik me otsime siin kiires argipäevas tasakaalu ning jooga praktiseerimine on üks võimalus hetkeks aeg maha võtta ja vaadata korra endasse ja enda ümber. Lõpetades hiljuti järjekordse Jooga õpetajate koolituse, olles ise aastaid praktiseerinud ja õpetanud jõudis jooga tegelik olemus minuni. Ainult üks osa joogast toimub matil. Palju suurem ja olulisem praktiseerimine toimub siis kui me oleme astunud matilt maha oma igapäeva toimetuste juurde. Jooga ei ole ainult matil asendite võtmine ja hingamine, töö füüsilise kehaga, sellest kujuneb elustiil, mis kandub ka sinu igapäeva tegemistesse, kuidas suhtume oma pereliikmetesse, töökaaslastesse, poemüüjasse toidupoes või kohvikus kõrvallauas istuvasse inimesse kes kogemata sulle kohvi peale ajab.

ÕNNE TASAND

Üks minu põhimõtteid on: ära mitte kunagi kahetse seda, mis sind kunagi õnnelikuks tegi. Meil kõigil on kaasas kohvrid, mis on täidetud läbielamiste, raskuste ja mitte alati rõõmsate kogemustega. On meie valik, kas jääda ohvriks või vaadelda olnut kui õppetundi. Olen aru saanud, et elus pole tähtis, mis sul on vaid kes sul on.

Hiljuti külastades oma head sõpra, kellel kodus kolm last ja kui sul on väiksed lapsed, siis sa tead, et korras kodu ei ole kõige lihtsam projekt. Ta ütles, et mulle meeldib kui kõik pole kogu aeg korras ja sätitud, sest siin käib päris elu. Ja päris elus ei ole kõik kogu aeg nii nagu me ette kujutame ja planeerime. Kui mul on valida, kas tolmuimeja käes ajada taga tolmurulle või pojaga harjutada paberlennukite tegemist, siis ma valin lennukid, sest need on hetked mis loevad.

KONTORI TASAND

Kuigi jooga ei ole tänapäeval enam midagi uut ja sellest räägitakse palju, kohtan siiski suhtumist, et ei, ma ei julge tulla. Et teised vaatavad, et ma ei paindu ja et see on pigem tund, kus peab mantraid laulma ja ühes asendis mediteerima. Ma ei ole kohanud kedagi, kes oleks öelnud pärast, et ma kahetsen, et tulin.

Jooga õpetab ennast mitte võrdlema teistega ja sama kandub ka ettevõtte tööpäeva tegemistesse. Alati ei lähe kõik planeeritult või eeldatult, kuid igaüks annab endast parima ja keskendub ühisele eesmärgile, teadvustades, et edukas ollakse tänu igaühe panusele.

Ühine jooga tegemine aitab kaasa meeskonnatundele, kuna joogatunnis õpime kontrollima ja analüüsima oma emotsioone. See annab oskuse jääda ka pingeolukorras rahulikuks ja keskenduda probleemile, mitte lasta emotsioonidel üle keeda. Üks asi, mille üle on mul siiras heameel, on see, et ettevõtted hakkavad järjest rohkem väärtustama oma töötajate tervist ja panustavad nende tervisekäitumise parendamisse. Tihemini kutsutakse firmade eriüritustele või lausa regulaarselt joogatunde juhendama.

Tänapäeva kiirustamises peame pidevalt end jagama mitme tegevuse vahel ja nutiseadmete pealetükkivus kahandab meie keskendumisvõimet. Joogapraktika võimaldab inimesel viia üks valitud töö, tegevus või mõte lõpuni parimal moel, vaatamata välistele segavatele asjaoludele. Selliste omadustega inimesed on hinnatud töötajad, sest nad on efektiivsemad. Praktiseerimise käigus õpime ennast vaatlema, pingeid maandama ja keha lõdvestama. Hiljem kandub see üle igapäeva toimetustesse ja õpetab, kuidas mitte olla kaasatud ümbritsevast pingelisest õhkkonnast ehk mitte ärrituda. Vitaalsuse suurenemine, stressi vähenemine ja tervise tugevnemine on esimesed meeldivad tulemused, mida inimene märkab joogat praktiseerides.

Kontoritöötaja jaoks on jooga eriti vajalik, sest ta istub terve päev ühes asendis. Siis istub autosse, istub kodus veel natuke, sest mõni oluline tööasi jäi tegemata. Istumisest on saamas uus suitsetamine! Ühel hetkel on selg istumisest kumer kui küsimärk ja küsimärk tekib ka lähedaste peas – miks ei ole lapsevanemat, kellega mängida, või kaaslast, kellega teatrisse või jalutama minna. Kui inimene on rahulolev töökeskkonnas, on ta seda ka väljaspool ja vastupidi.

Joogaga tegelemine ei nõua midagi erilist, piisab mõnest ruutmeetrist vabast pinnast ja joogamatist. Tunnike joogat tööpäeva keskel annab päevale uue hingamise ja aitab justkui restardi teha.

Öeldakse, et on kogemusi, millest tuleb õppida, ja on kogemusi, millest tuleb hoopis lahti saada. Tähtsam ei ole elus see, kuidas õppida, vaid kuidas ümber õppida.

TERVISE TASAND

Oma õpingute tõttu olen rohkem süvenenud ka jooga meditsiinilisse tausta. Pidev pingeolukorras olemine toob kaasa stressi. Stress on „võitle või põgene” reaktsiooni kehaline väljendus, meie sümpaatiline närvisüsteem annab märku, et endast tuleb kõik anda. Aga kui on „võideldud” või „põgenetud” ja oht on möödas, on mõistlik taastada tavaolukord, mida me tihti ei tee või ei jõua teha, sest uus pingeolukord ootab lahendamist. Stressi kahjulik mõju ilmneb eriti lihasvaludes – stressiolukorras teatud lihased pingestuvad ja pärast lõdvenevad automaatselt. Pideva stressi korral lihas enam ei lõdvestu peale stressi ja lihaspingetega kaasnevad valud. Joogast on palju abi selliste olukordade vältimisel ning jooga ei ole tavaliselt suurt pingutust nõudev tegevus. Ka hea painduvus ei ole eelduseks joogaga alustamiseks. Igaüks saab alustada sealt, kus ta just parasjagu on.

Joogaharjutuste regulaarne sooritamine parandab oluliselt füüsilise keha energiaringlust, millega enamasti kaasneb heaolutunne. Energiaringluse häired mõnes keha piirkonnas on tavaliselt põhjustatud kehalistest tasakaalutustest – tavameditsiinis nimetataksegi neid haigusteks. Erinevad harjutused ja nende kombinatsioonid vabastavad lihaspingeid ja vähendavad tasakaalutust. Stressiga kaasnevat mentaalset väsimust on harjutustega lihtne muuta erksuseks. Pidev väsimus nõrgestab immuunsüsteemi, seetõttu on regulaarsed joogaharrastajad üldjuhul ka tervemad.

Harjutuste tegemise ja lõdvestumise ajal õpib inimene taastama olulist omadust – tegeleda ühe asjaga korraga.

YIN TASAND

Joogastiile ja erinevaid õpetajaid on palju. Joogas hakatakse tihti otsima mingit sügavamat vaimsust ja arvatakse, et joogaga kaasneb tundide viisi mediteerimine, mantrad ja roheline eluviis. Jooga ei ole religioon, vaid eluviis, mille tõeline ja sügavam eesmärk on anda selle praktiseerijale meelerahu ja parandada elukvaliteeti.

Ei ole muud viisi leida enda jaoks see õige, kui proovida. Algajal soovitan alustada koos juhendajaga – see on turvaline ja ei tasu unustada, et ka joogaga võib samamoodi endale vigastusi tekitada, kui mistahes sporti harrastades. Jooga peaks meid aga parandama, mitte haiget tegema.

Jooga puhul meeldib mulle filosoofia, et iga kord, kui matile astun, on see justkui uus algus ja see, et ma midagi eile suutsin teha, näiteks mõnd keerulist poosi, ei tähenda, et ma seda ka täna tegema pean. Joogas ei pea olema hea, oluline on kontakt iseendaga. Nii ka igapäevaelus – see, et ma midagi suudan, ei tähenda, et ma pean kogu energia selleks ära kulutama.

Stuudiote ja spordiklubide tunniplaanist leiab nii liikuvamaid stiile nagu Vinyasa ja Ashtahanga, mis keskenduvad rohkem lihaste tugevdamisele, kui ka Yin-tüüpi tunde, millest tahan selles loos pikemalt juttu teha. Yin on rahulik ja lõõgastust pakkuv joogastiil, kus peatutakse poosides kaua (3-5 min) ning suunatakse tähelepanu sissepoole, luues lõdvestunud ja meditatiivset seisundit. Pidev Yin jooga praktiseerimine parandab liigeste tervist ja liikuvust, muudab sidekoe elastsemaks, suurendab eluenergia ja toitainete liikumist ning aitab luua harmooniat ja tasakaalu nii kehas kui meeles. Liigestel on kolm kihti: luu, sidekude ja ja kõõlus. Selleks, et jõuda liigeste survestamiseni, on vaja kõigepealt lõdvestada lihased liigese ümber. Lihtsalt öeldes on see jooga liigestele, kõõlustele, sidemetele. Ei treenita lihased, vaid lõdvestatakse neid. See joogastiil sobib nii edasijõudnutele kui ka algajale, kes varem joogaga tegelenud pole. Pooside sügavuse tunnetamise mõte on omaenda kehatarkuse mõistmine. Vastupidiselt aktiivsetele joogastiilidele ei kasutata Yin tüüpi tundides oma keha poosidesse jõudmiseks, vaid kasutatakse poose, et jõuda enda kehasse. Kuna iga inimese keha on ainulaadne, siis ei saa me kõiki poose teha täpselt ühtemoodi – seepärast kasutame Yin joogas aeg-ajalt abivahendina plokke, patju, polstreid ja tekke, et igaüks saaks võtta just talle ja sel hetkel sobiva poosi, mis on samal ajal nii venitust kui ka lõdvestust pakkuv. Kontoriinimestele on Yin jooga eriti kasulik, kuna aitab arvuti ees istumise sundasendist väsinud lihaseid sügavuti venitada ning seeläbi kehasse salvestunud pingeid vabastada. Yin joogast on suur abi ka sportlastele, kuna aitab lõdvestada väsinud ja ülekoormatud lihaseid ning muudab liigesed elastsemaks, vähendades seejuures vigastuste ohtu ja kiirendades taastumisprotsessi.

MILLEKS OTSE, KUI SAAB RINGIGA

Meie närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist ja neil on üsna vastandlik toime. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades meil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Lihtsamalt öeldes on seotus signaali „võitle või põgene“ elluviimisega. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud keha ressursside taastamisele ehk „puhka ja seedi“ seisundiga ning ideaalis peaksid mõlemad närvisüsteemi osad olema dünaamilises tasakaalus. Näiteks, treenides me osaleme teatud mõttes võitlusprotsessis, et saada pärast trenni kätte oma „heaoludoos“, mis tekib dopamiini vallandumisest – treening mitte ainult ei aita vähendada stressi ja saavutada paremat füüsilist vormi, vaid tõstab ka dopamiini taset. 

Dopamiini, mis on osa meie keha premeerimissüsteemist, seostatakse ka sõltuvustega. Paljud jäävad sõltuvusse millestki, mis annab neile kiire rahulduse, samuti trennist. Ikka ja jälle lähed peale pikka kontoris istumist otse jõusaali suuri raskusi tõstma või rühmartrenni. Ühel hetkel tekib sellest sõltuvus – ja sa arvad, et see on hea sõltuvus, et teen ju trenni. Kuid see pole jätkusuutlik lahendus dopamiini saamiseks, keha saab ja peab tootma seda palju loomulikumal viisil.

Heaolu tunne ei pea tulema alati suure füüsilise pingutuse preemiana – ühel hetkel sümpaatia “hullub” ülekoormusest ja siis ei ole võimalik ei magada, ei mõelda adekvaatselt ega keskenduda. Minnakse sama järsku abi otsima kas joogast, eneseabi raamatutest, psühholoogidelt, naabrinaiselt, kes taro kaarte paneb, või igalt poolt korraga.

Järjekorrad psühholoogide ukse taga on pikad, kuid meie enda võimuses on tegeleda oma enesetundega, et sinna ukse taha üldse ei peaks sattuma. Ma näen tunnis, kuidas inimestel on raskusi isegi kümme minutit lihtsalt olla lõpulõdvestuses – piilutakse kella, volditakse tekki kokku või hakatakse üle teiste astudes saalist lahkuma. Kui meie sümpaatiline närvisüsteem on nii ülekoormatud, et tal ei ole ruumi, siis ei mahu ka parasümpaatiline tegutsema, et taastada ja korrastada meie keha. Kui me kodus sahtleid ei korista ja sinna kogu aeg asju juurde paneme, siis ühel hetkel ei lähe sahtel kinni ja olulisi asju ka ei leia enam üles.

Kehaga on samamoodi. Kui me ei lase üleliigsel minna, siis ei ole ruumi, et uus saaks tulla. Kõike saab ühel hetkel nii palju, et kaotame end ära, ei tunne enam millestki rõõmu ja oleme trennis rutiinselt sellepärast, et kuskilt lugesime, et see aitab stressist välja tulla või veel hullem, et keegi vihjas vajadusele kaalust alla võtta. See on tupiktee.

Jooga on minu jaoks nagu sild, mis viib mind iseendale lähemale. Kõik me otsime siin kiires argipäevas tasakaalu ning jooga praktiseerimine on üks võimalus hetkeks aeg maha võtta, vaadata korra endasse ja enda ümber ning teha valikud, mis teevad sind õnnelikuks.

LÕPETUSEKS

Juhendan joogat MyFitness spordiklubides ja minult on korduvalt küsitud, miks ma oma stuudiot ei tee – ma ei tee seda just seetõttu, et tunnen tugevat missiooni tuua läbi spordiklubi inimene joogale lähemale. Tahan anda osalejatele oma tundides positiivset elamust ja julgust proovida. Kõnnin joogastuudiosse läbi jõusaali ja kui mul on õnnestunud mõni inimene joogat proovima „meelitada“, siis see on minu jaoks nagu väike töövõit. Parim tagasiside ühelt jõusaali sõbralt, kes peale aastast jooga praktiseerimist minu juurde tuli ja tänas, oli see, et tema treeningud on oluliselt tõhusamad ja teadlikumad, sest ta oskab nüüd õigesti hingata ja on õppinud olema rohkem kohal, mitte lihtsalt ei tõsta aina raskemaid hantleid. Meie keha vajab ka lihastrenni, kuid nagu igas eluvaldkonnas, ei tõota äärmused head. Kui me oleme teadlikumad oma kehas toimuvast ja võimalikest valikutest, oskame ka nende valikute vahel paremini orienteeruda.

Ma ei ole kunagi ennast maailmaparandajaks pidanud ega soovi kellegi südametunnistusele rõhuda või teha revolutsiooni tervisekäitumises. Nagu ütlesin, kõik saab alguse meist endist. Minu väärtused, hoiakud ja teod peegeldavad seda, mida mõtlen. Kui märkan, et inimesel on minu tundides kogetu tõttu elukvaliteet paranenud ja joogamatt ei ole enam rekvisiit kapinurgas, siis võin öelda, jah, ma tõesti teen siin elus seda, mida armastan.

Mõnikord jääb meil puudu eneseusust, teadmistest või lihtsalt oleme nii hõivatud oma igapäevaeluga, et ei märkagi enam, mida mõtleme või tunneme. Jooga on suurepärane võimalus häälestuda iseendale, võtta ennast lahti kõigest muust, et asjad ja töö meid alla ei neelaks.

FOTOD: Galina Deinega

MUAH: Kaisa Poom

RIIDED: LabellaMafia

KOHT: MyFitness Ülemiste

GINA BERGMANN: https://www.giyoga.ee/