VAIMSE TERVISE KUU 2021: SISSEJUHATUS
Koroona-aega on nüüd saanud juba üle aasta. Ma mäletan väga selgelt, kuidas mulluse märtsi keskel panin piiripunktis allkirjad ning olin pool kuud isolatsioonis. Algul oli rõõmu palju, et sai niipalju koduseid asju tehtud ja korraldatud, pärast veelgi rohkem, et distants-õpevorm sai ka mulle omaseks ning avas uued võimalused. Kõigil nii ei läinud ning eriti koolilaste vanemad, kes ühtäkki olid oma järglastega pead-jalad koos ning vaba arvuti muutus pereringis väga tugevaks „valuutaks“...
Majandussektorilemõtles valitsus küll miskit toetuse moodi kahjumite katteks ning kulusid kokku rehkendades sai mõni ettevõtja ka abi küsida. Kui sai. Vaimse tervise probleemide ja nende ulatust on pea võimatu kokku lüüa, sest kuidas neid mõõta või kuidas määrata ei tea ju keegi.
Ma olen teadlikult hoidnud kogu selle aja sees end eemal igasugu debattidest ja ütlemistest, sest see, millega me puutusime kokku on minu silmis tegelikult sõda. Sõda vaimse tervise ja terve mõistuse vastu ning paraku ei saagi täpselt aru kes ja millisel poolel sõdib. Kuid olen olnud oma töö ja tegemistega pidevalt terviseteemade juures ja sees ning ka vaimse tervise valdkond on üks minu tegevuste teema.
Niisiis, mõtlesin ükspäev et igas sõjas on sõjamehed ja vastupanuliikumine, partisanid ja diversandid. Ehk mõni metsavend ka. Kuid igal ajal on sõja ja surmade juures olnud valges kitlis inimesed – arstid, medõed ja sanitarid, kes tõttasid appi igale ühele, kes oli haavata saanud või abi vajas. Üsna tavaline oli viimaste „reaal“-sõdade ajal eelmisel sajandil, et naised läksid rindele just päästeingli rollis ning ulatasid abikäe kõigile, kel seda vaja oli.
Ja siis oli viimane piisk, kui lugesin uudist „Lapsed on läbi: koroona-aasta on kasvatanud ärevushäireid ja suitsidaalsust“. Lugesin läbi ja üks lause, justkui taskulambi vihus, jäi eredalt silma. „Lapsed, iseäranis teismelised reageerivad ebakindlusele ärevusega.“ Reageerivad ärevusega.
Olin juba mitu kuud koostamas koolitust ATH (aktiivsus ja tähelepanu häire) ja emotsionaalse läbipõlemise sündroomist ning see „ärevushäire“ jälitas mind veel mitu-mitu nädalat. Ja olin juba mitu kuur täheldanud ka seda, et minu suhteliselt tugev ja tegus tutvusringkond küsib aina tihemini lõõgastava õlisegu asemel rahustavat. Küsin, et mis lahti? Ah ei teagi, sihuke ärevus on nagu kogu aeg, oli tavaline vastus. Jälle ärevus, mõtlen endamisi.
Märkasin ka enda juures, et minu adekvaatne meelekindlus annab mõnes situatsioonis kõvasti kreeni – no muidugi, pidev tööplaanide muutmine, piirangutega arvestamine jne võtab ka tugevamad nö rajalt maha. Aga nõrgemad? Ja lugedes oma ATH veebiloengut, püüdsin ennast enda mõttelt, et me olemegi ju kõik lapsed, lihtsalt seisundite nimed on meditsiiniliselt erinevad. Põhjus aga üks: me reageerime ebakindlusele ärevusega.
Ma pean midagi tegema. Rindele! Halastajaõena või päästeinglina, no kasvõi sanitarina. Ja siis saigi mõte algul paberile, siis arvutisse ja nimeks „Vaimse tervise kuu“.
Panin kokku sellise rännaku, kus külastame kuus maailma – igas maailmas me peatume 3 päeva ja liigume edasi.
Need maailmad on:
- Reaalsuse aktsepteerimine / VAJUTA SIIA
- Viha, pettumus ja solvumine / VAJUTA SIIA
- Kohanemine/ VAJUTA SIIA
- Mõttelõksud ja mõttemustrid / VAJUTA SIIA
- Transformatsioon / VAJUTA SIIA
- Uue Mina maailm / VAJUTA SIIA
- SiseMina meditatsioon / 29. mai
HEAD TEEKONDA!
Riina Odnenko
MINUST:
Olen keemia insener, täpsemalt toidu- ja biokeemia valdkond, lisanud kõrgemaid ja vähem kõrgemaid haridusi psühholoogia ja inimkeha toimimisest. Olen ka Holistiline ja Kliiniline Aroomiterapeut, manuaalsete kehapraktikate metodist ja praktiseerija, Aroomipsühholoogia spetsialist ning taimetark, peenemas keeles Herbalist.
